Kiivrid

Mägesid ronima minnes tuleb Sul lisaks riiete valikule silmitsi seista ka tehnilise ronimisvarustusega. Kassid, kirkad, vööd, karabiinid… kõik see uus info võtab tõenäoliselt esimese korraga silme eest kirjuks.

See leht on sel juhul Sinu päästerõngas. Võtame lühidalt kokku kõik põhilise seoses erinevate varustuselementidega - milliseid variante on olemas ning mille järgi valida omale sobivaim.

Esmalt aga uuri, millist varustust läheb vaja konkreetselt Sinu välja valitud seiklusel. Varustuse valik sõltub eelkõige valitud marsruudist/mäest ja kogu tehnilise varustuse armaadat ei ole vaja igal pool kaasas kanda.


Kiiver peab sarnaselt vööle olema õige suunitlusega. Kuigi tundub hea universaalne lahendus panna mägedes pähe rattakiiver või mõne muu spordiala peakaitse, siis tegelikult see nii ei ole.

Rattakiiver on mõeldud kaitsma sinu pead rohkem külgedelt, sest rattalt kukutakse üldiselt külili. Mägedes valitseb suurim oht aga Sinu lagipead - ülalt võivad kukkuda kivid või kaasronija varustust. Samuti on rattakiivril tihti suured õhutusavad, kust võivad needsamad kivid sisse kukkuda. Rattakiivriga mägedes kindlasti ei käida.

Julbo PEAK LT - hea näide kahekordse standardiga kiivrist.

Suusa- ja lumelauakiivritega võib olukord olla nii ja naa. Osadel neist on tootja poolt märgitud antud sertifikaat ka alpinismialaseks kasutuseks - siis võib seda selliselt ka kasutada. Kui aga suusa- ja lumelauakiivri tootja ei ole eraldi märkinud niisugust sobivust, tuleb eeldada, et selline kiiver mägironimiseks ei sobi. Põhjus võib jällegi olla kiivrisiseste pehmenduste paigutuses.

Ehitusalaseks kasutamiseks mõeldud kiivrid võivad sobida ka mägironimiseks, sest varitsevad ohud on üsna sarnased, kuid üldjuhul on need raskemad ja ebamugavamad ning nad ei ole mõnikord ka lõua alt rihmadega suletavad.

Mootorrattakiiver - miks keegi peaks seda kolakat tahtma mägedesse vedada…

Kiivri juures mängivad rolli veel mõned mugavuselemendid:

  • Kaal - kergemat kiivrit on oluliselt mugavam mitmeid tunde järjest mäe otsa vedada.

  • Ühilduvus pealambiga - tipupäev võib tihti alata pilkases pimeduses ning on meeletult mugav, kui pealamp püsib kindlalt kiivri küljes. Selleks on heal kiivril väikesed nagad, mille alla saab pealambi paela kinnitada.

  • Ventilatsiooniavad - võivad osutuda nii plussideks kui miinusteks olenevalt ümbritsevast ilmast. Pigem on parem, kui nad on olemas - külma ilmaga saab alati kapuutsi peale tõmmata. Mõnel kiivril on ka võimalus ventilatsiooniavad sulgeda.

  • Ühilduvus prillidega - juhul, kui tuled mägesid ronima suusaprillidega, siis katseta enne, kas need omavahel ka sobivad. Et kiiver ei hakkaks prille nina peale lükkama või et kiiver ja prillid ühiselt ei hakkaks näpistama otsaesise nahka.



Kiivrit valides veendu, et see oleks Sinule sobiva suurusega. Üldiselt on head mägironimiskiivrid teatud suuruste vahel reguleeritavad, et saaksid vajadusel sinna alla mahutada nii õhema kui ka paksema mütsi. Kiiver ei tohi peas loksuda ega liigselt pigistada.