Kuidas riietuda mägedes?

Lähed mägedesse matkama või tippe vallutama, aga ei tea täpselt, mida selga panna? Matkapoed on täis ultra-super-high-tech rõivaid, aga kas klassikaline vanaema kootud kampsun ajaks ka asja ära? Milline see ilm üldse mägedes on?

Esmalt tuleb arvestada sellega, et ilm on mägedes tavaliselt üsna muutlik - päevane päikesepaisteline T-särgi-ilm asendub ööks tuuliste miinuskraadidega. Ootamatult võivad tekkida vihma- või äikesepilved, kõrgemal võib sadada lund. Lisaks sellele vahelduvad sarnaselt tavapärasele matkamisele ka mägedes aktiivsemad kõndimisperioodid kohapeal seismisega - tahad puhata, pilti teha, sõpru järele oodata või tipus vaadet nautida. Seega, mis lahendab need probleemid? Kihiline riietumine.

Kihiline riietumine

Kihiline riietumine tähendab seda, et ühe paksu jope asemel pannakse selga mitu erinevat (õhemat) riidekihti, mida saab vajadusel ära võtta, juurde lisada ja omavahel kombineerida. Seda selleks, et saaksid oma riietust temperatuuri ja ilmastikutingimuste muutudes kiiresti kohandada. 

Üldiselt eristatakse kolme kihti:

  1. Baaskiht (inglise keeles base layer), mille eesmärk on hoida sind soojas, juhtides samal ajal kehaniiskust nahalt eemale. Baaskihiks kasutatakse tavaliselt kas sünteetilisest materjalist või meriinovillast tehtud sooja pesu. Soe pesu võiks istuda üsna liibuvalt vastu Sinu nahka - nii täidab ta oma ülesannet kõige efektiivsemalt. Täpsustuseks olgu öeldud, et baaskihi alla läheb siiski ka tavaline aluspesu (naiste puhul kindlasti mitte traatidega pitspesu, vaid mugav sportrinnahoidja).

  2. Vahe- ehk soojustuskiht (midlayer), mille eesmärk on hoida soojust. Selle kihi jaoks sobivad ideaalselt fliisid, sulejoped ja sünteetilise sisuga joped. Vahekiht võib vabalt koosneda ka mitmest erinevast riideesemest (nt fliis + sulejope), kui külmakraadid seda nõuavad.

  3. Kõige peale läheb väliskiht (outer layer), mille eesmärk on kaitsta sind tuule ja sademete eest. Väliskihina kasutatakse tavaliselt veekindlaid ehk koorikriideid - vastavalt vajadusele tuleb valida sobiva veekindluse ja hingavusega jope ja püksid.

Mille järgi valida endale sobiv soe pesu?

Laias laastus tuleb omale selgeks teha, kas valida sünteetiline või meriinovillane pesu. Suurim erinevus nende kahe vahel peitub selles, et sünteetiline pesu on rohkem orienteeritud niiskusjuhtivusele ja meriinovillane pesu sooja hoidmisele. Seepärast on soovitatav kasutada sünteetilist pesu aktiivsemat sporti tehes ning meriinopesu vähemaktiivsete tegevuste, nt matkamise juures.

Meriinopesu valides pane tähele, et seda müüakse päris erineva paksuse ja villasisaldusega. Näiteks Aclima toodete valikus on sarjad Lightwool, Warmwool, Woolnet ja Hotwool. Neil kõigil on erinevad omadused ja erinev kasutusvaldkond. Lightwool on mõeldud sooja kliimasse väheaktiivseks tegevuseks, Warmwool kevad-sügisesse jahedasse kliimasse keskmise aktiivsusega tegevuse juurde (nt matkamine, alpinism) ning Hotwool külma kliimasse minimaalse aktiivsusega tegevuse juurde (nt kalastamine). Woolnet on aga mõeldud olukordadesse, kus aktiivsem tegevus vaheldub seismisega (nt ajateenijatele). Seega, mõtle enda jaoks läbi, millisteks tegevusteks sooja pesu vajad, millisesse kliimasse ning kui aktiivne Sinu liikumine olema saab.

Millisest materjalist vahekihti valida?

See, kas valida sünteetilised või naturaalsed materjalid, on pigem maitse küsimus. Sulg on senini maailma kõige kergem ja väiksemaks kokku pakkiv soojustusmaterjal, samas nõuab see rohkem hoolt kui sünteetika. Kui suled saavad märjaks, võivad nad omavahel kokku kleepida, moodustades klompe ja seetõttu mõned piirkonnad ilma soojustuseta jätta. Õnneks on siiski enamik tänapäevastest sulejopedest vetthülgava töötlusega, s.t kergema vihma peab jope kinni nii, et suled omavahel kokku ei kleepu. Sulejopede pesemine ja kuivatamine on samuti aeganõudvam protsess — pesta tuleb neid sulepesuvahendiga, kuivatada kuivatis või käsitsi sulgi kuivamise ajal lahti kloppida/mudida.

Kui oled otsustanud sulejope kasuks, on paslik jälgida jope valimisel selliseid näitajaid nagu udusulgede osakaal ja fill power. Joped, millel on udusulgede protsent suurem kui 80, on head ja kvaliteetsed joped, mis hoiavad sind paremini soojas. Fill poweri mõõtühik on cuin ja see näitab sisuliselt sulgede kvaliteeti — nende kohevust ja kokkupakkivust. Mida suurem on see näitaja, seda parem. Hea sulejope fill power on 700-800 cuin.

Sünteetilised materjalid on küll raskemad, aga hoiavad märgades oludes paremini sooja kui suled. Fliis ja kampsun on samuti head variandid vahekihiks, aga need ei ole üldiselt eriti tuulekindlad — seda tuleb silmas pidada juhul, kui tahad soojema ilmaga jätta koorikjope selga panemata.

Kindlasti tuleb aktiivsete tegevuste korral vältida puuvillaseid materjale, sest puuvill imab niiskuse endasse ja kuivab väga pikka aega. See aga tekitab kandjale palju ebamugavust ja külmatunnet.

Vahekihi valimisel proovi kindlasti järele, kuidas sobib see mugavuselt kokku teiste kihtidega. Väga ebamugav on näiteks kolm või enam kapuutsi üksteise sees - jälgi, et kõik su kihid ei oleks kapuutsidega. Samuti võib konflikt tekkida kõripiirkonnas, kui mõnel välimisel kihil on kaelaümbermõõt väiksem kui sisemisel ja koostoimel tekitavad kägistamisefekti. Ilmselt sa seda ei soovi, kui õhk niigi hõre ja liikumine vaevaline on.

Kuidas valida koorikjopet ja -pükse?

Koorikjope valimisel on hädavajalik teha vahet vetthülgavusel ja veekindlusel. Vetthülgav materjal juhib küll esimesed piisad eemale, aga suurema vihma laseb läbi (nt softshell joped on tavaliselt vetthülgavad). Veekindel materjal on kilejam ja hoiab kinni ka suurema vihma.

Seljakotiga matkates võiks jope veekindlus olla vähemalt 15 000 mm, sest väiksema veekindluse astmega jopedest pressib tugevam vihm kiiremini läbi just neist kohtadest, kus seljakott sinu ihule toetub (õlad, turi, puusad). Samas pilvedest kõrgemal vihma ei saja, seega seal võib jope veekindlus olla märksa väiksem. Soovitav on koorikjope valida piisavalt suur, et sinna alla mahuks mugavalt panna teisi riidekihte. Märgades oludes võib vaja minna ka koorikpükse, mis kaitsevad sinu jalgu vihma eest.

Kindlasti jälgi ka veekindla rõiva hingavusnäitajat, sest samamoodi nagu peab koorik kinni pidama väljast tuleva vee, peab ta Sinu kuivana hoidmiseks ka efektiivselt keha poolt eritatavat veeauru välja laskma. Veekindel riie hingavusnäitajaga 15-20 000 g/m2/24h on juba väga hea ja laseb Sul mugavalt matkata.

Kogemuste põhjal seni parim veekindla membraani tootja on GoreTex. GoreTex küll ei anna kaasa veekindluse ega hingavuse näitajaid, ent peab seda “piisavaks” ka tugeva vihma käes pikka aega viibides. Ja seda see tõepoolest on. GoreTex membraaniga riided on küll veidi kallimad kui konkurentidel, ent pikas perspektiivis tasub see hinnavahe end kindlasti ära, sest GoreTex tagab oluliselt kauem veekindluse ja hingavuse kui teised. Kas oled valmis paarikümne euro säästmiseks aastaid umbset tunnet matkates kogema?

Koorikriiete soetamisel on mõistlik jälgida ka selle lisadetaile. Näiteks õhutusavad (jopel kaenla all ja külgedel, pükstel väliskülgedel) on suured abimehed, kui soovid aktiivse tegevuse juures veidi õhutust, aga siiski kaitset tuule eest. Oluline on ka taskute paigutus - et need oleksid ka seljakotti kandes ligipääsetavad ning Sinule piisava suurusega. Paljudel jopedel on ka näiteks kiivriga ühildumise võimalus ehk saad kapuutsi teha piisavalt suureks, et see mahuks kiivri peale. Kiivri all kapuutsi kandmine on ebamugav ja blokeerib Sinu kuulmist liiga palju. Kui tegeled lisaks matkamisele ka lumelauatamise või mäesuusatamisega, siis võiks sinu jaoks olulised elemendid olla ka mäepileti tasku varrukal ning lumepõll jope alumises ääres.

Päris kõrgmäestikus kasutatakse lisaks klassikalisele kolmele kihile ka ülipaksu suleparkat, mis käib teiste kihtide peale. Samuti on olemas sulepüksid ja sulekombinesoonid, mida sellistes oludes kasutatakse. Kui pidevalt on sinu ümber külmem kui -20 kraadi, siis ei ole lihtsalt enam suurt abi soojast pesust ja paarist fliisist. Siiski, suvisel ajal Alpides matkamiseks ei ole nii karmi riietust vaja; see tuleb pigem kõne alla mägedes, mis on kõrgemad kui 5000 m, asuvad väga külmas kliimavööndis või talvistel tõusudel.

Kaal vs hind vs vastupidavus

Nüüd, kui on selgeks tehtud Sinule sobivate riiete omadused, on aeg asuda šoppama. Ilmselt on kõigil siinkohal üks mõte — tahaks võimalikult head ja kerget asja odava hinnaga (sest tõepoolest, teinekord võtavad tehnilise mäevarustuse hinnad ikka silmade eest täitsa virvendama…). Paraku on aastate jooksul selgeks saanud kurb tõsiasi, et kõiki kolme kriteeriumit samaaegselt täita ei ole võimalik. Kerge ja odav toode ei ole tavaliselt eriti vastupidav, vastupidav ja odav toode on oma kaalult pigem raske ning kerge ja vastupidav toode kipub olema kallis. Mõttekoht - milles oled valmis järele andma?

Kui eelarve just eriti meeletult piiratud ei ole, siis on mõistlikum (ja pikas perspektiivis ka soodsam) maksta pigem natuke rohkem ja saada selle eest asi, mis kestab kauem ja on seljas mugavam.